28.01 ja 30.01

 KAI6031.HR - Meetodid ja juhendamisviisid erialases tegevuses

Sissejuhatus

Õppeaine ,,Meetodid ja juhendamisviisid erialases tegevuses" eesmärk on luua võimalused erinevate juhendamisviiside ja meetodite valiku, raknemdaise ning nende funktsioonide analüüsimiseks ja praktiseerimiseks. Kursus suunas mind teadlikult mõtestama, kuidas valida sobivaid meetodeid erinevates olukordades ning kuidas neid paindlikult rakendada, arvestades osalejate vajadusi ja eesmärke.

Läksin loengusse üldjuhul hea tundega ja uudishimuga, et mis selles aines saama hakkab. Mul on hea meel, et sain palju uusi meetodeid läbi katseda, kuid minu jaoks oleks võinud olla teooriat ka rohkem enne praktilist ülesannet. Tihtipeale saime ülesande, kuid enne seda ei seletatud asi lahti, vaid öeldi, et "lugege ise juurde". See kohati tõmbas motivatsiooni alla. 

Samas mõistan, et õppeprotsess oli üles ehitatud kogemusõppe põhimõttel, reaalselt meetodi läbi katsetamine, reflekteerimine ning seejärl analüüs. See tähendaski, et õppimine ei toimunud ainult teoorida kaudu, mida vahelpeal jäi vajaka, vaid eelkõige läbi kogemuse ja selle teadliku mõtestamise. Õpikogemuse lugu peegeldab minu arengut sellel teekonnal ning seob minu kogemused aine õpiväljunditega.


28.01 ja 30.01 - Õppimise alustamine ja turvalise keskkonna tähendus.

Esimesed kohtumised keskendusid sisseelamisele, grupi kujunemisele ja õppimise raamistiku loomisele. Tutvumismängud ja jääsulatamise harjutused aitasid luua turvalise keskkonna, mis on õppimise eelduseks. Samas sain aru, et mingite teemade juures olime liiga kaua kinni ja ei läinud edasi. Mind häiris see, et me läksime väga filosoofiliseks, mida antud aines tegelikult ei olnud vaja, kuid õppisingi selles aines läbi grupitööde seda, et andragoogid ja noorsootöötajad mõtlevad erinevalt. Esimeses loengus tekkis ka igavus ja tunne, et tahaks ära minna, sest jutt venis ja venis. 

Tutvumismänguks tegime nii, et igaüks pidi ühe küsimuse paberi peale kirjutama ja siis klassis ringi käima ja küsima seda küsimust, mis sul oli. Kui olid ära küsinud, pidid paberid ära vahetama ja kui lõpuks said enda paberi, siis võisid istuda oma kohale.

Minu jaoks peab õppimine olema efektiivne ja struktureeritud, mis tegelikult oli selles aines olemas, kuid oleksin soovinud, et mingid asjad oleksid olnud teistmoodi. Rohkem teooriat ja siis alles praktikas läbi tegemine. Samuti sain aru, et turvaline õpikeskkond ei teki iseenesest, vaid vajab teadlikku loomist, mis on ka noorsootöö alusalasid. See on seotud ka õpiväjundiga, kus juhendaja peab arvestama osalejate vajadusteha ning turvatunne on üks neist. 

Teisel kohtumisel süvenesime meetodite ja tööväljade mõtestamisse. Grupitöö käigus kogesin ebakindlust, sest tegu oli alles teise loenguga. Samas sain arutelude käigus aru, et minu varasem kogemus, nii palju kui mul seda on, on väärtuslik ja rakendav. Intervjuu meetod aitas mõista, kui oluline on teist inimest kuulata, mitte vahele segada ning toetada teise inimese eesmärgistamist või aidata siis jõuda tal eesmärgini. Samas kohati tundsin, et etteantud küsimused võivad muuta vestluse ebaloomulikuks, sest oli olukordi, kus sai öelda, et "aa, seda ma tegelikult juba küsisin", mis tähendab, et vastus tuli juba loomulik teel. See kogemus andis mulle arusaama, et meetod on vaid vahend, mida saab ja tuleb kohandada. 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Enesehindamine ja lõpphinne

Käesolev enesehindamine põhineb minu õpikogemuse loole, kus olen analüüsinud oma õppimist õppeaines „Meetodid ja juhendamisviisid erialases tegevuses“. Enesehindamise eesmärk on näidata, mil määral olen saavutanud aine õpiväljundid ning milliste konkreetsete kogemuste kaudu olen selleni jõudnud. Lähtun hindamisel põhimõttest, et oluline ei ole mitte meetodite veatu kasutamine, vaid valmisolek katsetada, analüüsida ja oma kogemusest õppida. 1. Õpiväljund: valib osalejate vajadustele ja kohtumise eesmärgile vastavad meetodid või juhendamisviisid Selle õpiväljundi saavutamist näen eelkõige oma arusaama muutuses. Kursuse alguses lähtusin meetodite valikul pigem sellest, mis tundus tuttav või mugav kasutada. Näiteks 30.01 kohtumisel tundsin ebakindlust, kuna mul puudus selge arusaam erinevatest meetoditest ning sellest, kuidas neid teadlikult valida. Isegi kui ma olin teadlik meetoditest, siis ma ei osanud neid niimoodi teadvustada, vaid tegin automaatselt. Muutus mõttemaailmas toimus 26.02...
Lisateave

26.02 ja 27.02

Zoomi loengusse sisenesin alati veidi teistsuguse hoiakuga kui tavaliselt, kuid see on pigem positiivsem, sest üldjuhul mulle meeldivad zoomi loengud. Ma ei ela Tallinnas ning see tähendab, et kontaktõppesse jõudmine ülikooli nõuab rohkem aega. Zoomi loengud annavad mulle võimaluse kauem magada, rahulikumalt päeva alustada ja üldiselt rohkem aega iseendale jätta. See omakorda mõjutab ka minu valmisolekut õppimiseks positiivselt. Samas ei saa ma eitada seda, et keskendumine zoomi loengus on minu jaoks keerulisem kui füüsilises ruumis. Koduses keskkonnas on rohkem segajaid, näiteks elukaaslane ja kass ning see mõjutab tähelepanu, sest siis on võimalus selleks, et see hajub kergemini. Huvitaval kombel tunnen ma aga samal ajal, et veebikeskkonnas on mul mõnes mõttes lihtsam olla – seal on vähem sotsiaalset pinget ja ma tunnen end turvalisemalt. See tuleb eriti esile just grupitööde puhul. Kui ülikoolis kohapeal võib uute inimestega suhtlemine alguses olla veidi ebamugav, siis zoomis tundu...
Lisateave

Mina kui meetodite kogeja

Valisin analüüsimiseks olukorrad Tallinna Ülikooli ainest „Kaasav noorsootöö“ , kus osalesin õppijana erinevates praktilistes töötubades. Tegemist oli kahe järjestikuse intensiivse õppepäevaga, mis kestsid mõlemad terve päeva ning kus osales kogu kursus. Meid oli kokku üle 20 õppija ning õppetöö oli üles ehitatud nii, et iga väiksem grupp pidi ise ette valmistama ja läbi viima õpitegevuse teistele. See tähendas, et olin samaaegselt nii osaleja kui ka läbiviija, kes jälgis ning koges kuidas erinevad meetodid toimivad. Kogu protsessi eesmärk oli kogeda erinevaid kaasava noorsootöö meetodeid ning mõista, kuidas need toetavad osalejate kaasamist, empaatia kujunemist ja õppimist läbi kogemuse. Samuti oli eesmärgiks õppida reflekteerima nii enda kui ka teiste läbiviidud tegevusi. Nende kahe päeva jooksul kogesin mitmeid erinevaid meetodeid. Esimesel päeval toimus kolm töötuba. Ühes töötoas kasutati kujutluslikku harjutust, kus pidime mõttes „minema teisele planeedile“ ning otsustama, mida ...
Lisateave