28.01 ja 30.01
KAI6031.HR - Meetodid ja juhendamisviisid erialases tegevuses
Sissejuhatus
Õppeaine ,,Meetodid ja juhendamisviisid erialases tegevuses" eesmärk on luua võimalused erinevate juhendamisviiside ja meetodite valiku, raknemdaise ning nende funktsioonide analüüsimiseks ja praktiseerimiseks. Kursus suunas mind teadlikult mõtestama, kuidas valida sobivaid meetodeid erinevates olukordades ning kuidas neid paindlikult rakendada, arvestades osalejate vajadusi ja eesmärke.
Läksin loengusse üldjuhul hea tundega ja uudishimuga, et mis selles aines saama hakkab. Mul on hea meel, et sain palju uusi meetodeid läbi katseda, kuid minu jaoks oleks võinud olla teooriat ka rohkem enne praktilist ülesannet. Tihtipeale saime ülesande, kuid enne seda ei seletatud asi lahti, vaid öeldi, et "lugege ise juurde". See kohati tõmbas motivatsiooni alla.
Samas mõistan, et õppeprotsess oli üles ehitatud kogemusõppe põhimõttel, reaalselt meetodi läbi katsetamine, reflekteerimine ning seejärl analüüs. See tähendaski, et õppimine ei toimunud ainult teoorida kaudu, mida vahelpeal jäi vajaka, vaid eelkõige läbi kogemuse ja selle teadliku mõtestamise. Õpikogemuse lugu peegeldab minu arengut sellel teekonnal ning seob minu kogemused aine õpiväljunditega.
28.01 ja 30.01 - Õppimise alustamine ja turvalise keskkonna tähendus.
Esimesed kohtumised keskendusid sisseelamisele, grupi kujunemisele ja õppimise raamistiku loomisele. Tutvumismängud ja jääsulatamise harjutused aitasid luua turvalise keskkonna, mis on õppimise eelduseks. Samas sain aru, et mingite teemade juures olime liiga kaua kinni ja ei läinud edasi. Mind häiris see, et me läksime väga filosoofiliseks, mida antud aines tegelikult ei olnud vaja, kuid õppisingi selles aines läbi grupitööde seda, et andragoogid ja noorsootöötajad mõtlevad erinevalt. Esimeses loengus tekkis ka igavus ja tunne, et tahaks ära minna, sest jutt venis ja venis.
Tutvumismänguks tegime nii, et igaüks pidi ühe küsimuse paberi peale kirjutama ja siis klassis ringi käima ja küsima seda küsimust, mis sul oli. Kui olid ära küsinud, pidid paberid ära vahetama ja kui lõpuks said enda paberi, siis võisid istuda oma kohale.
Minu jaoks peab õppimine olema efektiivne ja struktureeritud, mis tegelikult oli selles aines olemas, kuid oleksin soovinud, et mingid asjad oleksid olnud teistmoodi. Rohkem teooriat ja siis alles praktikas läbi tegemine. Samuti sain aru, et turvaline õpikeskkond ei teki iseenesest, vaid vajab teadlikku loomist, mis on ka noorsootöö alusalasid. See on seotud ka õpiväjundiga, kus juhendaja peab arvestama osalejate vajadusteha ning turvatunne on üks neist.
Teisel kohtumisel süvenesime meetodite ja tööväljade mõtestamisse. Grupitöö käigus kogesin ebakindlust, sest tegu oli alles teise loenguga. Samas sain arutelude käigus aru, et minu varasem kogemus, nii palju kui mul seda on, on väärtuslik ja rakendav. Intervjuu meetod aitas mõista, kui oluline on teist inimest kuulata, mitte vahele segada ning toetada teise inimese eesmärgistamist või aidata siis jõuda tal eesmärgini. Samas kohati tundsin, et etteantud küsimused võivad muuta vestluse ebaloomulikuks, sest oli olukordi, kus sai öelda, et "aa, seda ma tegelikult juba küsisin", mis tähendab, et vastus tuli juba loomulik teel. See kogemus andis mulle arusaama, et meetod on vaid vahend, mida saab ja tuleb kohandada.
Kommentaarid
Postita kommentaar