Enesehindamine ja lõpphinne

Käesolev enesehindamine põhineb minu õpikogemuse loole, kus olen analüüsinud oma õppimist õppeaines „Meetodid ja juhendamisviisid erialases tegevuses“. Enesehindamise eesmärk on näidata, mil määral olen saavutanud aine õpiväljundid ning milliste konkreetsete kogemuste kaudu olen selleni jõudnud. Lähtun hindamisel põhimõttest, et oluline ei ole mitte meetodite veatu kasutamine, vaid valmisolek katsetada, analüüsida ja oma kogemusest õppida.

1. Õpiväljund: valib osalejate vajadustele ja kohtumise eesmärgile vastavad meetodid või juhendamisviisid

Selle õpiväljundi saavutamist näen eelkõige oma arusaama muutuses. Kursuse alguses lähtusin meetodite valikul pigem sellest, mis tundus tuttav või mugav kasutada. Näiteks 30.01 kohtumisel tundsin ebakindlust, kuna mul puudus selge arusaam erinevatest meetoditest ning sellest, kuidas neid teadlikult valida. Isegi kui ma olin teadlik meetoditest, siis ma ei osanud neid niimoodi teadvustada, vaid tegin automaatselt.

Muutus mõttemaailmas toimus 26.02 õppekohtumisel, kus pidime T-kit käsiraamatu põhjal analüüsima meetodi valikut. Seal sain aru, et meetod ei ole lihtsalt tegevus, vaid teadlik valik, mis peab olema seotud eesmärgi ja osalejate vajadustega. Arutelu käigus jõudsime grupis järeldusele, et praktikas keskendutakse sageli sellele, kas meetod on huvitav või mugav, kuid vähem sellele, kas see tegelikult toetab õppimise eesmärki.

See arusaam kandus edasi ka hilisematesse kogemustesse. Näiteks 25.03 kohtumisel kogetud rännak, võimestav intervjuu ja sokraatiline jalutuskäik näitasid mulle, kuidas erinevad meetodid võivad üksteist toetada ja moodustada terviku. Mõistsin, et meetodi valik ei ole üksik otsus, vaid osa suuremast protsessist.

Minu jaoks väga oluline oli noorsootöö praktika noortekeskuses. Sain seal olla hoopis teises rollis kui ma oma igapäevaelus olen. Noortekeskuses lähtusin noorte huvidest ja vajadustest ning valisin tegevused, mis olid nende jaoks tähenduslikud ja kaasavad.

Sellest tulenevalt saan öelda, et olen saavutanud selle õpiväljundi heal tasemel. Ma oskan meetodeid valida teadlikumalt, kuid näen, et vajan veel kogemust, et teha seda järjepidevalt igas olukorras.

2. Õpiväljund: juhendab osalejaid tegevuse protsessis kasutades kohtumise käigus asjakohaseid meetodeid, suunab tegevust seatud eesmärgi saavutamiseni

Selle õpiväljundi areng toimus eelkõige läbi praktiliste kogemuste ja osalemise erinevates meetodites.

Kovisiooni kogemus oli minu jaoks eriti oluline. Alguses tundsin ebakindlust, sest tegemist oli uue ja struktureeritud formaadiga. Samas just see struktuur osutus toetavaks, sest lõi selged raamid, mille sees toimida. Mõistsin, et juhendamine ei tähenda ainult meetodi läbiviimist, vaid ka protsessi hoidmist. See hõlmab ajakasutust, küsimuste kvaliteeti ja turvalise keskkonna loomist. Olen kindel, et mulle meeldib olla rohkem kuulaja.

Samuti kogesin juhendamise olulisust 15.04 kohtumisel, kus tegime kuulamisharjutust. Seal sain väga selgelt aru, kui suur mõju on juhendamisel ja kuulamisel. Kui paariline ei kuulanud, kadus mul motivatsioon rääkida. Kui aga kuulamine oli teadlik ja kohalolev, muutus suhtlus sisukaks. See kogemus näitas, et juhendaja roll ei ole passiivne, vaid mõjutab otseselt õppimise kvaliteeti.

Nende kogemuste põhjal saan öelda, et olen hakanud mõistma, kuidas protsessi teadlikult suunata, kuid vajan veel praktikat, et seda oskust kindlamalt rakendada.

3. Õpiväljund: toetab osalejaid isiklike eesmärkide seadmisel kohtumisel ning oma teekonna kavandamisel eesmärgini jõudmiseks

Selle õpiväljundi saavutamist näen eelkõige võimestava intervjuu ja sokraatilise jalutuskäigu kogemustes.

Rännaku ülesanne, kus pidin mõtlema oma tulevikule ja eesmärkidele, oli minu jaoks väga tähenduslik. See ei olnud lihtsalt mõtteharjutus, vaid aitas mul teadlikult sõnastada oma suunda. Sain kinnitust, et olen oma elus õigel teel ning mul on selge visioon tulevikuks.

Võimestav intervjuu aitas mul mõista, kuidas küsimuste abil saab toetada teise inimese mõtlemist. See ei seisne nõu andmises, vaid õigete küsimuste esitamises, mis aitavad inimesel ise oma vastusteni jõuda.Õnneks andis õppejõud küsimused ette millele sai toetuda, kuidas samas oli see ka segav faktor, sest lõpuks läks intervjuu ikka omasoodu ja mitte 1:1le sellega, mis oli paberil kirjas.

Sokraatiline jalutuskäik süvendas seda kogemust veelgi. Seal kogesin, et õppimine toimub läbi dialoogi ja küsimuste, mitte valmis vastuste kaudu.

Need kogemused aitasid mul mõista, kuidas toetada inimest eesmärkide seadmisel ning kuidas luua ruum, kus ta saab ise oma mõtteid avada.

Samas sain aru, et ma ei ole inimene, kellele meeldib üksinda olla. Ma vajan inimesi enda ümber, nii ka tollases loengus, kus me pidime ülikooli peal kõndima või minema õue. Ma ei suuda olla endaga üksinda ja sellepärast töötan ka noortega, et siis on noored minu ümber. 

4. Õpiväljund: teadvustab iseennast meetodite ja juhendamisviiside läbiviijana kasutades eneseanalüüsi

See õpiväljund on olnud kogu kursuse jooksul minu jaoks kõige olulisem.

Olen oma õpikogemuse loos järjepidevalt reflekteerinud oma kogemusi. Näiteks Zoomi loengute puhul märkasin, et kuigi keskendumine on seal raskem, tunnen end seal turvalisemalt kui auditooriumis. See mõjutab ka minu osalemist, eriti grupitöödes, kus julgen rohkem kaasa rääkida, kuid samas ma ei saa öelda, et ma reaalselt kohapeal olles grupitöödes kaasa ei tee. 

Samuti märkasin kovisiooni kogemuses, et mul on keeruline end avada võõraste inimeste ees. See tekitas minus ebamugavust ning eelistasin olla kuulaja rollis. Samas sain aru, et usaldus on sellise meetodi toimimise eelduseks.

Kuulamisharjutus 15.04 kohtumisel aitas mul teadvustada, kui oluline on päriselt kohal olla ja teist inimest kuulata. See muutis minu arusaama juhendamisest ning pani mind rohkem väärtustama kuulamise rolli. Tihti peale on nii, et me kuulame, aga me ei kuula. 

Enda tugevusteks pean empaatiat, kuulamisoskust ja võimet reflekteerida oma kogemusi. Arengukohana näen vajadust suurendada enesekindlust juhendajana, kuigi ma töötan õpetajana. See ei tähenda, et ma ka õpetaja töös ei tunne kohati ebakindlust ning väga olulisel kohal on ka see, et tuleb õppida paremini toime tulema ebamugavates olukordades. 

Lõpphinne ja põhjendus

Lähtudes hindamiskriteeriumitest hindan oma õpisaavutust hindega B (väga hea).

Minu hinnang põhineb eelkõige sellel, et olen õpikogemuse loos katnud kõik nõutud osad ning sidunud oma kogemused aine õpiväljunditega. Olen loonud neli õppekohtumisi kokkuvõtvat sissekannet, analüüsinud ennast nii meetodite kogeja kui ka läbiviijana, reflekteerinud sokraatilise jalutuskäigu kogemust ning koostanud põhjaliku enesehindamise. Kõigis nendes osades olen toonud sisse konkreetsed näited oma kogemustest, näiteks Zoomi loengutes osalemine, kovisiooni kogemus, kuulamisharjutus, rännak ja võimestav intervjuu.

Minu refleksioon ei ole jäänud ainult kirjeldavale tasemele, vaid olen püüdnud analüüsida, mida need kogemused minu jaoks tähendasid ja mida ma neist õppisin. Näiteks olen korduvalt välja toonud, kuidas minu arusaam meetoditest muutus kursuse jooksul – algselt nägin neid pigem üksikute tegevustena, kuid nüüd mõistan neid osana laiemast tervikust, kus oluline roll on ka juhendajal ja protsessi ülesehitusel. Samuti olen analüüsinud oma kogemust veebikeskkonnas õppijana ning seda, kuidas keskkond mõjutab minu osalust ja enesetunnet.

Pean oluliseks ka seda, et olen oma töös ausalt välja toonud ebakindluse ja ebamugavuse kohad, näiteks kovisiooni olukorras, kus mul oli keeruline end avada võõraste inimeste ees. See näitab minu hinnangul refleksiooni sügavust, sest ma ei kirjelda ainult seda, mis õnnestus, vaid ka seda, mis oli keeruline ja mida saan sellest õppida.

Kokkuvõttes leian, et olen saavutanud kõik aine õpiväljundid. Olen õppinud valima meetodeid teadlikumalt, mõistan paremini juhendaja rolli protsessi hoidmisel, oskan märgata, kuidas toetada osalejate eesmärgistamist ning olen arendanud oma eneseanalüüsi oskust. Samal ajal olen teadlik oma arengukohtadest, eelkõige enesekindluse kasvatamises juhendajana ja sügavama analüüsi oskuse arendamises.

Seetõttu pean hinnet B (väga hea) realistlikuks ja põhjendatuks, sest see peegeldab minu tugevat arengut ja head arusaamist kursuse sisust, kuid jätab ka ruumi edasiseks arenguks. Kindel on see, et ülikool on mind väga palju muutnud ja just viimane semester. Olen mõelnud ka psühholoogi juurde minna, et aru saada, mis minu sees täpselt toimub, sest olgugi, et ma välja paistan kui väga enesekindel naine, siis tegelikult on mu sees paras kogus hirme, millega püüan igapäevaselt hakkama saada. Kui ma olen muidu olnud väga kinni õpetaja ametis, siis see viimane pool aasta olen mõelnud ka rohkem noorsootöötaja ameti peale. Seega see, mis mu sees täpselt toimub, ei ole halb, vaid suur segadus, mida oleks vaja lahti harutada. 

Samas oleksin õnnelik, kui saaksin selle aine ka A, kuid ma olen enda vastu väga kriitiline ja enda halvustamine on kerge tulema, kuid sellised kirjatööd on minu jaoks väga rasked, sest ma ei oska enda mõtteid korralikult kirja panna. Ma olen igaljuhul õnnelik, et ma olen saanud selle tööga valmis ja nii põhjalikult kui ma olen seda vähegi suutnud.