25.03 ja 27.03

Nendel kohtumistel kogesin kolme omavahel seotud meetodit: rännak, võimestav intervjuu ja sokraatiline jalutuskäik. Need moodustasid tervikliku õpikogemuse, kus iga etapp süvendas eelmist ning aitas mul liikuda järjest teadlikuma enesemõtestamise suunas.

Loengusse läksin hea tundega ja positiivse olekuga. Esimeseks meetodiks oli individuaalne rännak, mille eesmärk oli mõelda oma tulevikule ja sellele, mida soovin lähiaastatel saavutada. Kuna ülesanne eeldas liikumist, otsustasin minna koos kursaõega, kuid samas püüdsin hoida oma mõtlemise fookust iseendal. Tegelikult olin selle teemaga juba eelnevalt kokku puutunud, sest olin päev varem rääkinud oma noorsootööpraktika juhendajaga samadel teemadel. 

Sain aru, et tahan ülikooli kindlasti lõpetada järgmisel aastal ning mõte kandideerida nii Tallinna kui ka Tartu ülikooli tundus mulle sel hetkel väga selge ja loogiline samm. See meetod andis mulle kinnitust, et olen oma teekonnal õigel suunal. Rännak sundis mind aeglustuma ja teadlikult oma mõtetega kohal olema. Märkasin, et refleksioon ei teki iseenesest, vaid vajab teadlikku ruumi ja aega.

Sellele järgnes võimestav intervjuu, mis aitas mul oma mõtteid veelgi selgemalt struktureerida. Küsimuste kaudu sain oma ideid lahti rääkida ja sügavamalt analüüsida. Samal ajal kogesin ka seda, kui oluline on kuulamine ja õigete küsimuste esitamine teise inimese toetamisel. See ei ole lihtsalt vestlus, vaid teadlik protsess, mis aitab inimesel ise oma vastusteni jõuda.

Sokraatiline jalutuskäik lisas sellele kogemusele veel ühe kihi. Seal sain kogeda dialoogilise õppimise olemust, kus ei otsita kiireid vastuseid, vaid liigutakse küsimuste kaudu sügavama mõistmiseni. Õppimine toimus vestluse käigus ning mõistsin, et sageli on just küsimused need, mis avavad uusi vaatenurki.

27.03 kohtumisel kogesin mänguliste meetodite mõju. Ühispildi loomine oli minu jaoks eriti tähenduslik, sest see vähendas ärevust ja suurendas koostööd grupis. Samas oli ka meetodeid, mis meid ei kõnetanud, mis näitas selgelt, et meetodi sobivus ei sõltu ainult meetodist endast, vaid ka grupist, kontekstist ja hetke energiast. Kuna olen tegelenud skautlusega ning töötan õpetajana, siis olen õppinud ja õpetanud ise mängulisi meetodeid. Näiteks noortekeskuses õppisin ühte pliiatsi mängu, mis oli väga äge koos noortega. Järgmine kord sain seda inimeseõpetuse loengus teistele tudengitele õpetada. Kogemus, mis ma sealt sain, oli väga tore ja meil oli lõbus. 

Kokkuvõttes andis see õppekohtumiste paar mulle väga olulise isikliku taipamise. See protsess kinnitas mulle, et see, kus ma praegu oma elus olen, on minu jaoks õige koht. Tunnen enda sees rahu ning mul on selge visioon, kuhu soovin edasi liikuda. Samal ajal mõistan, et see teekond ei ole lihtne. Käesolev semester on olnud väga intensiivne ja kohati ka väsitav, kuid mind aitab edasi just see, et mul on olemas selge siht ja teadmine, mille nimel ma pingutan. Lisaks mängib minu jaoks olulist rolli ka autokooli läbimine, mis on samuti osa minu suuremast arenguteest.

See kogemus ei olnud ainult õppimine meetoditest, vaid ka iseenda parem tundma õppimine ja enda otsustele kindlaks jäämine.